Allar fŠrslur Allir flokkar Sos Um fÚlagi­ ┌rskrßning Lˇgˇ Spjallid@Vantru Pˇstfang Vantru@Facebook Vantru@Youtube Vantru@Twitter

Sk˙ffußhrifin

Sk˙ffußhrifin vÝsa til ■ess ■egar frŠ­imenn sˇpa rannsˇknum me­ neikvŠ­um ni­urst÷­um undir teppi­. Me­ neikvŠ­um ni­urst÷­um er ßtt vi­ ■egar ekkert orsakasamhengi e­a t÷lfrŠ­ilega marktŠkt finnst, ekki a­ eitthva­ finnist sem hefur neikvŠ­ ßhrif ß okkur. NeikvŠ­ar ni­urst÷­ur geta lÝka falist Ý ■vÝ a­ finna eitthva­ sem gengur Ý berh÷gg vi­ fyrri rannsˇknir e­a ■a­ sem gert var rß­ fyrir.

Ůa­ a­ kynna og gefa einungis ˙t jßkvŠ­ar ni­urst÷­ur rannsˇkna gefur ranga mynd af ■vÝ sem rannsaka­ er, sÚrstaklega ef safngreiningar sty­jast vi­ ■au g÷gn.

Ein gagnrřni ß dularsßlfrŠ­i er a­ frŠ­imenn innan ■ess geira hafa liti­ hjß rannsˇknum me­ neikvei­um ni­urst÷­um. ┴ri­ 1975 tˇku AmerÝsku dularsßlfrŠ­isamt÷kin upp ■ß opinberu stefnu a­ vinna gegn ■vÝ a­ einungis jßkvŠ­ar ni­urst÷­ur vŠru settar fram.

Litlar rannsˇknir vir­ast hafa fari­ fram ß umfangi tilhneiginga frŠ­imanna til a­ stinga neikvei­um ni­urst÷­um undir stˇlinn. Brian Martinson, frŠ­ima­ur hjß HealthPartners rannsˇknarstofnuninni stjˇrna­i rannsˇkn fyrir Nature (birt Ý j˙nÝ 2005) og fÚkk 1786 sv÷r me­ nothŠfum g÷gnum af 3600 k÷nnunum sem send voru til reyndra vÝsindamanna. Ůau fengu 1479 sv÷r me­ nothŠfum ni­urst÷­um af 4160 k÷nnunum sem send voru til vÝsindamanna me­ minni reynslu (Martinson et al 2005). Svarendur fengu a­ halda nafnleynd. Af vÝsindam÷nnunum sem sv÷ru­u s÷g­ust 6% hafa ôhent g÷gnum vegna ■ess a­ ni­urst÷­urnar gengu Ý bßga vi­ fyrri rannsˇknirö. Meira en 15 prˇsent jßtu­u a­ hafa hunsa­ g÷gn vegna ■ess a­ ■eir h÷f­u ôhugbo­ö um a­ ■au vŠru ˇnßkvŠm.* Martinson og fÚlagar skrifa

a­fer­ okkur bÝ­ur vissulega upp ß hugsanlega skekkju; vÝsindamenn sem ekki fara eftir bˇkinni gŠtu veri­ lÝklegri en a­rir til a­ svara ekki k÷nnuninni, hugsanlega ˙taf hrŠ­slu um a­ upp um ■ß komist og m÷gulegum aflei­ingar ■ess. Auk ■ess a­ lÝklega gera ■eir sem sv÷ru­u minna ˙r afgl÷pum sÝnum en efni standa til, ■a­ bendir til ■ess a­ ni­urst÷­ur okkar um afgl÷p frŠ­imanna sÚu hˇflegar.

Ůess skylt: Safngreining

Skeptic's dictionary: filedrawer effect

MatthÝas ┴sgeirsson 30.08.2005
Flokka­ undir: ( Efahyggjuor­abˇkin )

Vi­br÷g­


Jˇn FrÝmann - 30/08/05 02:51 #

Og sÝ­an dettur ■essum m÷nnum Ý hug a­ kalla sig vÝsindamenn. Hluti af vÝsindunum er a­ kljßst vi­ "neikvŠ­ar" ni­urst÷­ur.


Hr. Pez - 30/08/05 09:23 #

Ofan ß ■etta bŠtist "Publication bias:" Ůa­ er erfi­ara a­ fß greinar me­ neikvŠ­um ni­urst÷­um birtar Ý ritrřndum tÝmaritum, jafnvel ■ˇtt vÝsindama­urinn geri sitt besta til a­ fß ■Šr birtar. Aflei­ingin er s˙ a­ ■a­ birtist hŠrra hlutfall af greinum me­ f÷lskum jßkvŠ­um ni­urst÷­um en ella, og jafnvel ■ˇtt ni­urst÷­urnar standi "kvalitatÝft" heima, ■ß er effektinn mŠldur sterkari en hann er Ý rauninni ("Winner's Curse").

Ůetta er samt ekki ßstŠ­a til a­ fordŠma vÝsindasamfÚlagi­, e­a ■ß vÝsindamenn sem hika vi­ a­ opinbera ni­urst÷­ur sem ganga Ý berh÷gg vi­ ■a­ sem ß­ur var tali­ (sÚrstaklega ef ■ß grunar a­ g÷gnunum sÚ ekki treystandi).


Matti (me­limur Ý Vantr˙) - 30/08/05 11:41 #

Ůetta er samt ekki ßstŠ­a til a­ fordŠma vÝsindasamfÚlagi­

Alls ekki, Úg myndi ■vert ß mˇti telja ■a­ kost hjß vÝsindasamfÚlaginu a­ ■ar er fˇlk me­vita­ um ■etta.


Hr. Pez - 30/08/05 13:22 #

╔g skildi ■ig reyndar ■annig. ╔g var meira a­ tala Ý framhaldi af nŠsta kommenti ß undan mÝnu.


Matti (me­limur Ý Vantr˙) - 30/08/05 13:25 #

Jß, Úg held a­ ■ar sÚ Jˇn FrÝmann fyrst og fremst a­ skjˇta ß vÝsindamenn innan dularsßlfrŠ­innar. Ůeir eiga sumir hverjir ■etta "skot" skili­. Betur ver­ur komi­ inn ß ■a­ Ý grein um safngreiningu (meta-analysis).

Annars er ■essi grein, eins og allar Ý efahyggjuor­abˇkinni, ■ř­ing. Bara svo ■a­ sÚ alveg ß hreinu a­ Úg sÚ ekki a­ eigna mÚr ■etta :-)


Hei­a MarÝa Sigur­ardˇttir - 01/09/05 13:37 #

Vil svona bŠta ■vÝ vi­ a­ enn ein ßstŠ­a ■ess a­ lÝti­ er fjalla­ um n˙llni­urst÷­ur er af t÷lfrŠ­ilegum ßstŠ­um. Ůa­ er hŠgt a­ hafna ■eirri n˙lltilgßtu a­ ekkert samband e­a ßhrif sÚ ß milli tiltekinna breyta og taka upp ■ß a­altilgßtu a­ sambandi­ sÚ raunverulegt. Ef ekki finnst marktŠkur "effect" ver­a vandrŠ­i; ■a­ mß aldrei taka upp n˙lltilgßtuna, ■vÝ ■a­ gŠti alltaf veri­ einhver munur e­a effect sem er svo lÝtill a­ hann mŠlist ekki, ■etta gŠti veri­ vegna mŠliskekkju o.s.frv. Ůess vegna mß bara eiginlega ekkert segja um svona ni­urst÷­ur. ŮŠr eru nŠr aldrei birtar nema ef ■Šr ganga hreinlega Ý berh÷gg vi­ a­rar birtar ni­urst÷­ur. Ůetta veldur ■vÝ stundum a­ fˇlk er aftur a­ finna upp hjˇli­, svo Ý sumum frŠ­igreinum er vÝst fari­ a­ halda utan um svona n˙llni­urst÷­ur svo fˇlk sÚ ekki a­ rannsaka sama hlutinn margoft.


Matti (me­limur Ý Vantr˙) - 01/09/05 13:42 #

Hefur aukning hˇpgreininga (meta-analysis) einhver ßhrif ß ■etta breytta vi­horf til n˙llni­ursta­na? ■ar skiptir vŠntanlega meira mßli a­ allar ni­urst÷­ur sÚu teknar inn Ý myndina.


Hei­a MarÝa Sigur­ardˇttir - 05/09/05 21:48 #

Ůetta er ßhugaver­ur punktur, Matti. A­ sjßlfs÷g­u skekkir ■a­ allsherjargreiningar, e­a meta-analysis, a­ n˙llni­urst÷­ur sÚu ekki teknar me­. Ůess vegna er lÝklegra a­ allsherjargreining skili ßhrifum frekar en n˙ll-ßhrifum.

Loka­ hefur veri­ fyrir athugasemdir vi­ ■essa fŠrslu. Vi­ bendum ß spjalli­ ef ■i­ vilji­ halda umrŠ­um ßfram.